Valgamaalt Soomes õppereisil käinud kinnitavad, et seal ollakse euronõuete järgimisel siinsetest ametnikest inimsõbralikumad, samas nähti, et Soomes on maal noori veel vähem kui meil, avastati, et Valgamaa külade seltsitegevus on põhjanaabritest hoogsam.

Valgamaa Partnerluskogu korraldas kogukonnaettevõtluse pilootprojekti „Külakukkur“ raames õppereisi Soome, et näha, milliseid tulemusi on seal saavutatud EL Leader-programmi abiga.

«Parasjagu on meil valmimas äriplaan, käisime vaatamas, mida seal rakendatust saaks meie kavasse sisse kirjutada,» rääkis Lüllemäe Rahvaõpistu juht Ene Kaas reisi mõttest.

Otepäält alanud bussireis kulges alustuseks läbi Valga ja Tõrva, rahvast koguti veel Sangastes, Lüllemäel ja Hummulis peatudes. «Tallinnast sõitsime üle lahe Soome reisilaevaga,» meenutab Ene Kaas. «Tutvusime Lõuna-Soome Heinola kandi piirkondadega.»

Leader on sealset elu edendanud

Esimene peatuspaik oli Nyystöläs, mis jääb 3600 elanikuga Padasjoki valda, mille olulisim osa on Pääjärve rahvuspark. Piirkond osaleb ka koos Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Jõgevamaaga keskkonnakasvatuslikus projektis.

«Seal oli võimalik näha, kuidas Leader-meetme kaudu on saadud raha külade arenguprojektidele,» rääkis Kaas.

«Ühe projekti tulemusel sündis valla vaatamisväärsusi ja seltse tutvustav trükis, teise projekti käigus viidi ellu pilootprojekt, kus töötati läbi erinevad ideed, mida siis ellu viia, näiteks vanadekodu tegevuse ümberkorraldamine. Kolmanda projekti käigus rentis külaselts endale vallalt maja.»

Viimase projekti tulemusel valmis universaalne Maakeski külamaja, mille külainimesed Kaasi sõnutsi ise renoveerisid. Vaid elektritööd, mööbel ja vahendid osteti.

«Projekti 106 000eurosest kogumaksumusest 60 000 oli Leaderi raha, 13 000 oli osalejate rahaline panus ja ülejäänu oli vabatahtlike tasuta töö, mis arvestati rahasse. Meil vabatahtlikku tööd nii teha ei saa,» tõdes Kaas. Töödel osales Kaasi sõnutsi 40 vabatahtlikku. Käivitamisjärgus majas kavatsetakse tulevikus pakkuda erinevaid teenuseid, et säilitada elu külas.

Vald meelitas suvitajad kohale

Soomes kuuldi, et vald tegeleb ka ise aktiivselt elu toomisega maale. Padasjoki omavalitsus ehitas lahe äärde ohtralt suvilaid koos paadikohtadega, mida peamiselt Helsingi piirkonna elanikele välja renditakse. Nii on suviti vallas 3600 elaniku asemel 10 000 elanikku. Kui küladel pole raha, annab vald protsendita laenu, mille saab pärast tagasi Euroopa Liidu rahast, tegemist on nn sildfinantseerimisega.

2005. aastal Soome aasta külaks kuulutatud Heinolas nähti külamaja, mis oli loodud elanike initsiatiivil kogunemiste ja koosolekute kohaks. «Maja on väike, kuid väga oskuslikult sisustatud: samas ruumis on kohvik, sealsamas küpsetati saiakesi, on klaasivitraaži näitus, müüdi ühe memme portselanitöid. Ühel laual oli veel õnneloos,» meenutas Kaas. «Hoovil oli väike kirbuturg, kus müüdi inimeste toodud vanu asju,» rääkis SA Valgamaa Arenguagentuuri konsultant Mekk.

Kaas tõdes, et meil ei saaks ühes hoones nii palju eri asju koos olla. «Maja omanikud on külaelanikud, kes on ostnud maja osakud, osaku omanikke on 80 elanikuga külas 150. Osakud võimaldavad oma toodangu müügist rohkem tulu saada, sest vahendustasu võetakse vähem ja müüjale jääb rohkem. Maja üüritakse välja ürituste korraldamiseks. Kahele töötajatele maksab palga vald,» loetles Kaas.

«Selleks, et rahvast laiemalt kaasata, võiks ka meil kasutada osakute süsteemi,» tõdes Mekk. Ta meenutas, et külas varem inimesed teineteisega läbi ei käinud, alles siis, kui koos ehitati, hakati lävima. «Samuti said inimesed sinna omanimelise tooli osta. Selle maksumus oli 100 eurot.»

Soomes arendatakse külakoolide projekte, et koolid suudaksid end ise ülal pidada ja majandada. Näiteks tõi Kaas Lusi kooli, mida külastades kuuldi, et lisaks õppetööle pakutakse seal kolmapäeviti vanuritele juuksuriteenust, massaaži, lõunat ja saalis võimlemist.

Külaskäigul Leader-meetme rahadega loodud Nastola Uusiküla vanadekodusse kogeti taas, et suur osa sellest oli ehitatud kohaliku vabatahtliku tööga.

«Alustati töötutele koolituse pakkumisega, tänaseks on koolituse läbinutest paljud tööl vanadekodus. Vanuritele pakutakse mitmeid tugiteenuseid, näiteks kodude külastust ja toidu viimist koju,» selgitas Kaas. «Vanadekodu juures oli korda tehtud vana laut, millesse muretseti loomad, et vähendada vanurite stressi,» kirjeldab Kaas.

«Kuigi Soomes oli väga häid näiteid, ei luba Eesti riigi bürokraatia paljutki siin ellu viia,» tõdes Kaas kokkuvõtvalt. Takistuseks on meie ametnike ülipüüdlikkus ja haiglane pugejamentaliteet. «Eesti riigis takistavad euronõuded arengut,» tõdes Kaas.

«Saime teada, kuidas Leader seal toimib. Neil on seadused tunduvalt pehmemad. Soomes usaldatakse rohkem inimesi, siin eeldatakse, et kõik on pätid, vargad ja kaabakad ning bürokraatiat on liialt palju,» tõdes Mekk.

«Ka Soomes on maapiirkonnad noortest tühjaks jooksnud, meil noorte poolest nii nutune isegi pole. Samas tõdes Mekk, et ärilises mõttes oleks ka Eestis sarnaselt Soomega mõistlik paljud ettevõtmised maal suunata vanuritele.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------