|
Valgamaalased käisid Soomes Euroopat avastamas 02.10.2007 00:01 Egon Valdaru Valgamaalt Soomes õppereisil käinud kinnitavad, et
seal ollakse euronõuete järgimisel siinsetest ametnikest inimsõbralikumad, samas
nähti, et Soomes on maal noori veel vähem kui meil, avastati, et Valgamaa külade
seltsitegevus on põhjanaabritest hoogsam. Valgamaa Partnerluskogu korraldas kogukonnaettevõtluse pilootprojekti „Külakukkur“ raames õppereisi Soome, et näha, milliseid tulemusi on seal saavutatud EL Leader-programmi abiga. «Parasjagu on meil valmimas äriplaan, käisime vaatamas, mida seal rakendatust saaks meie kavasse sisse kirjutada,» rääkis Lüllemäe Rahvaõpistu juht Ene Kaas reisi mõttest. Otepäält alanud bussireis kulges alustuseks läbi Valga ja Tõrva, rahvast koguti veel Sangastes, Lüllemäel ja Hummulis peatudes. «Tallinnast sõitsime üle lahe Soome reisilaevaga,» meenutab Ene Kaas. «Tutvusime Lõuna-Soome Heinola kandi piirkondadega.» Leader on sealset elu edendanud Esimene peatuspaik oli Nyystöläs, mis jääb 3600 elanikuga Padasjoki valda, mille olulisim osa on Pääjärve rahvuspark. Piirkond osaleb ka koos Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Jõgevamaaga keskkonnakasvatuslikus projektis. «Seal oli võimalik näha, kuidas Leader-meetme kaudu on saadud raha külade arenguprojektidele,» rääkis Kaas. «Ühe projekti tulemusel sündis valla vaatamisväärsusi ja seltse tutvustav trükis, teise projekti käigus viidi ellu pilootprojekt, kus töötati läbi erinevad ideed, mida siis ellu viia, näiteks vanadekodu tegevuse ümberkorraldamine. Kolmanda projekti käigus rentis külaselts endale vallalt maja.» Viimase projekti tulemusel valmis universaalne Maakeski külamaja, mille külainimesed Kaasi sõnutsi ise renoveerisid. Vaid elektritööd, mööbel ja vahendid osteti. «Projekti 106 000eurosest kogumaksumusest 60 000 oli Leaderi raha, 13 000 oli osalejate rahaline panus ja ülejäänu oli vabatahtlike tasuta töö, mis arvestati rahasse. Meil vabatahtlikku tööd nii teha ei saa,» tõdes Kaas. Töödel osales Kaasi sõnutsi 40 vabatahtlikku. Käivitamisjärgus majas kavatsetakse tulevikus pakkuda erinevaid teenuseid, et säilitada elu külas. Vald meelitas suvitajad kohale Soomes kuuldi, et vald tegeleb ka ise aktiivselt elu toomisega maale. Padasjoki omavalitsus ehitas lahe äärde ohtralt suvilaid koos paadikohtadega, mida peamiselt Helsingi piirkonna elanikele välja renditakse. Nii on suviti vallas 3600 elaniku asemel 10 000 elanikku. Kui küladel pole raha, annab vald protsendita laenu, mille saab pärast tagasi Euroopa Liidu rahast, tegemist on nn sildfinantseerimisega. 2005. aastal Soome aasta külaks kuulutatud Heinolas nähti külamaja, mis oli loodud elanike initsiatiivil kogunemiste ja koosolekute kohaks. «Maja on väike, kuid väga oskuslikult sisustatud: samas ruumis on kohvik, sealsamas küpsetati saiakesi, on klaasivitraa˛i näitus, müüdi ühe memme portselanitöid. Ühel laual oli veel õnneloos,» meenutas Kaas. «Hoovil oli väike kirbuturg, kus müüdi inimeste toodud vanu asju,» rääkis SA Valgamaa Arenguagentuuri konsultant Mekk. Kaas tõdes, et meil ei saaks ühes hoones nii palju eri asju koos olla. «Maja omanikud on külaelanikud, kes on ostnud maja osakud, osaku omanikke on 80 elanikuga külas 150. Osakud võimaldavad oma toodangu müügist rohkem tulu saada, sest vahendustasu võetakse vähem ja müüjale jääb rohkem. Maja üüritakse välja ürituste korraldamiseks. Kahele töötajatele maksab palga vald,» loetles Kaas. «Selleks, et rahvast laiemalt kaasata, võiks ka meil kasutada osakute süsteemi,» tõdes Mekk. Ta meenutas, et külas varem inimesed teineteisega läbi ei käinud, alles siis, kui koos ehitati, hakati lävima. «Samuti said inimesed sinna omanimelise tooli osta. Selle maksumus oli 100 eurot.» Külakoole tahetakse elus hoida Soomes arendatakse külakoolide projekte, et koolid suudaksid end ise ülal pidada ja majandada. Näiteks tõi Kaas Lusi kooli, mida külastades kuuldi, et lisaks õppetööle pakutakse seal kolmapäeviti vanuritele juuksuriteenust, massaa˛i, lõunat ja saalis võimlemist. Külaskäigul Leader-meetme rahadega loodud Nastola Uusiküla vanadekodusse kogeti taas, et suur osa sellest oli ehitatud kohaliku vabatahtliku tööga. «Alustati töötutele koolituse pakkumisega, tänaseks on koolituse läbinutest paljud tööl vanadekodus. Vanuritele pakutakse mitmeid tugiteenuseid, näiteks kodude külastust ja toidu viimist koju,» selgitas Kaas. «Vanadekodu juures oli korda tehtud vana laut, millesse muretseti loomad, et vähendada vanurite stressi,» kirjeldab Kaas. «Kuigi Soomes oli väga häid näiteid, ei luba Eesti riigi bürokraatia paljutki siin ellu viia,» tõdes Kaas kokkuvõtvalt. Takistuseks on meie ametnike ülipüüdlikkus ja haiglane pugejamentaliteet. «Eesti riigis takistavad euronõuded arengut,» tõdes Kaas. «Saime teada, kuidas Leader seal toimib. Neil on seadused tunduvalt pehmemad. Soomes usaldatakse rohkem inimesi, siin eeldatakse, et kõik on pätid, vargad ja kaabakad ning bürokraatiat on liialt palju,» tõdes Mekk. «Ka Soomes on maapiirkonnad noortest tühjaks jooksnud, meil noorte poolest nii nutune isegi pole. Samas tõdes Mekk, et ärilises mõttes oleks ka Eestis sarnaselt Soomega mõistlik paljud ettevõtmised maal suunata vanuritele. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Arvamus Monika Rogembaum, Taheva vallavanem«Tõeliselt kena oli vaadata, kuidas inimesed kindlal ajal kaks korda nädalas kokku saavad ja vabatahtlikult töötavad, et tähtajaks valmis saada külamaja remont. Meie mõistes n-ö väikseid projekte seal ei tunta ja seepärast on ette võetud päris suuri asju. Näiteks külamaja remonditakse projektiraha toel, omaosalus tuleb osaliselt vabatahtlikust tööst ja osaliselt kogukonnaettevõtlusest saadud tulust. Külaelanikud rääkisidki, et kui remont valmis saab, siis hakkavad nad maja tasu eest välja üürima. Kahjuks on nii, et Eestis peab projektiraha kasutamiseks kindlasti olema tööd teinud vastava tegevusala ettevõtja ja isegi hea tahte olemasolul pole külaaktiivil võimalik suuremaid ehitustöid ette võtta. Probleemid on aga neilgi meie omadega sarnased – keeruline on huvilisi kaasata, eriti raske on noorte kaasamine. Lapsi sünnib maapiirkondades vähe ja endised külakoolid on sulgemisel või juba suletud. Küsimus, mida teha endiste koolihoonetega, on üleval. Tundub, et sealsed nõuded pole nii karmid kui Eestis. Nimelt käisime külas koolis, kus söögisaaliga samades ruumides oli arvutiklass. Võõrustajad põhjendasid seda ruumi mitmekülgse kasutusega, sest majas süüakse vaid kord päevas ja ülejäänud aeg seisaks suur pind kasutamata. Meie külaskäigu ajal kogunes söögisaali ka eakate grupp, kes pidavat käima iga päev koolisööklas lõunatamas ja omavahel juttu ajamas. Sama kooli korralik võimla pidavat olema pärast tunde sageli kohalike kogukonnaliikmete kasutada. Üks oluline asi, mida soomlastelt õppida, on olemasolevate ühiskondlike hoonete mitmekülgsem kasutamine ja niiviisi erinevate pakutavate teenuste koondamine.» |