Esmaspäeval Otepääl toimunud õppusel harjutati tegutsemist koolis tuleõnnetuse korral. Legendi kohaselt puhkes poiste tööõpetuse klassis tulekahju, mis seadis reaalsesse ohtu õpilased ja koolitöötajad. Kuigi tegu oli õppusega, mängiti päästetööd läbi täie tõsidusega. Tõepärasuse saavutamiseks lasid päästetöötajad koridoridesse paksu suitsu, mis nähtavust tugevalt segas.

Tuletõrjesireen, mis kell 11.15 üle Otepää gümnaasiumihoone kostus, andis kooliperele märku, et oma igapäevased toimetused tuleb pooleli jätta ja vastavalt evakuatsiooniplaanile hoonest kiiresti lahkuda.

Mobiiltelefon vedas alt

Õppealajuhataja esimesed katsed päästeteenistusele juhtunud õnnetusest teada anda luhtusid. Selgus, et koolihoones esineb «leviauke». Mobiiltelefon tuli kõrvale jätta ja teade anti edasi juhtmega telefoni abil.

Õpilaste ja õpetajate väljumine hoonest läks ruttu. Neli-viis minutit pärast väljakutset saabusid õnnetuskohale pea korraga esimene tuletõrjemasin ja paakauto. Veel hetk ja kohale jõudsid kiirabid. Esimesed päästjad olid loomulikult Otepäält.

Kokku sõitis õppuste käigus koolihoone juurde seitse tulekustutusmasinat. Lisaks Otepääle tõtati kohale ka Elvast ja Kanepist. Õppuste üldjuhi rollis olnud operatiivkorrapidaja Rannar Tamm saabus kohale Valgast.

Kuna läbi mängitav situatsioon pidi võimalikult reaalne olema, ei saanud ta lahkuda Valgast enne väljakutse tulemist. Tamm kinnitas, et alustas tegevuse juhtimist sündmusekohal autosse istumise järel ja tegi seda terve kohalesõidule kulunud aja vältel.

Jäädi põlevasse hoonesse

Õpilastega koos majast välja pääsenud, asusid õpetajad nimekirjade alusel kontrollima, kas kõik on kohal. Selgus, et kaks õpilast on ilmselt hoonesse jäänud.

Umbes kaksteist minutit pärast esimest häiret sukeldusid päästjad täisvarustuses selleks ajaks juba paksu suitsu täis hoonesse, et otsida kadunud õpilasi. Loetud minutitega nad ka erinevatest kooli osadest leiti, toodi välja ja anti üle meedikutele. Leiti ka üks «hukkunud» koolitöötaja.

Üks, kes tulelõksust väljatoodu osa mängis, oli Hardi-Henry Ambos. Neljanda klassi poiss rääkis «pääsenuna» kiirabiautos lamades, kuidas ta tööõpetuse tunnis nukumaja ehitas, kui tulekahju tekkis. Tahtes kaaslasele appi minna, ta kukkus, murdis jalaluu ega pääsenud enam välja. «Päris ruttu tulid kohale,» arvas poiss tuletõrjujate kohta, kes ta suitsu seest üles otsisid.

Samal ajal, kui tuletõrjujad täisvarustuses hoone peasissekäigu ees rassisid, kiirabitöötajad kannatanuid ravisid ja politsei ümbruse kõrgendatud tähelepanu all hoidis, olid väiksemate klasside õpilased kurvad.

Nende kogunemispaik oli Mäe tänaval, koolimaja teisel küljel. Sealt aga vilkurite välkudes kohale saabunud operatiivmasinaid näha ei olnud ja nii jäi uudishimu rahuldamata ja mõnes tekitas teadmatus ehk hirmugi.

Õppuse järel toimunud arutelul olid päästetöötajad toimunuga rahul. Hoolimata väikestest kommunikatsioonihäiretest õnnestus pea nelisada koolipere liiget kiiresti evakueerida. Sujus ka erinevate tuletõrjeekipaažide, politsei ja kiirabi koostöö.