Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas kõnes abiturientidele kui tähtis on, et gümnaasiumilõpetajad omandaks kõrghariduse Eestis. «Kui lähete edasi õppima, jääge ikka kõigepealt Eestisse, et panna eestikeelne alus oma kõrgharidusele. Mõnes välisülikoolis juurde õppida jõuab alati. Pärast võõrsil õppimist tulge tagasi.»

Lukas arvas, et osa abiturientidest arutleb oma maa tuleviku üle. «Teie panete kirja – õpetajad loevad ja teevad järelduse, kas meie rahval on veel lootust? Muidugi on.»

Kohal oli ka varasemaid koolilõpetajaid

Valga gümnaasiumis valitses enne kella kümmet ärev meeleolu. Õpetajad sagisid aulas ja lappasid eksamipabereid. ÕSid olid laual ilusasti reas. Õpilased kogunesid, šokolaadid ja veepudelid näpus.

Kohal oli ka varasemaid lõpetajaid. «Eelmisel aastal sain vähe punkte. Tahan Tartu Ülikooli minna, aga punkte jäi puudu,» rääkis Kristjan Johanson, kes praegu on sõjaväes. «Mul on seal natuke vaba aega, olen lugenud sõjaväes rohkem raamatuid kui 12 aasta jooksul kokku. Viimane oli «Tõde ja õigus».

Noormees lausus, et teine kord on kirjandit kirjutama tulla palju lihtsam – on teada, kuidas asi käib ja millised on reeglid.

Valga gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad Ene Sõstar ja Jaan Rapp rääkisid, et küpsuskirjand näitab õpilase mõttemaailma ja selle laiust või ahtust, samuti ka arusaama elust.

«Kindlasti on noorel inimesel raske, sest erinevaid materjale ja infot on nii palju ning selle hulgast tähtsat välja noppida on keeruline. Kahju on sellest, et õpilaste lugemus väheneb aasta-aastalt,» ütles Sõstar.

Küsimusele, kas eksamiparandajad on adekvaatsed, vastasid mõlemad, et loomulikult on. «Nemad näevad eksamitööd, nagu ta on, meie hindame ka õpilase arengut,» oli Ene Sõstral hea põhjendus olemas.

Õpetajad valmistasid eksamile minejaid ette mitmekesiselt. «Vaatasime, kuidas ÕSi kasutada, lasime tsitaate välja kirjutada, arutlesime klassis erinevate probleemide üle,» loetles Jaan Rapp. Sõstar lisas, et loomulikult on ka järjepidevalt 12 aastat tööd tehtud.

Mõlemal õpetajal on väga hea meel selle üle, et on ühtlustatud vene ja eesti koolide teemasid, sest siiani olid vene koolide teemad nende arvates natuke kergemad. Samuti usuvad nad, et see aitab kaasa kahe rahva lõimumisele. Rapp lisas, et see protsess kiireneks, kui eesti kirjanike teoseid rohkem vene keelde tõlgitaks.

Suurim hirm oli mõttekramp

Küsitlesime ka tänavusi abituriente Triinu Taavelit, Maria Targlat ja Kätlin Vaarendit. Kõik tunnistasid eksami eel, et neil on närv sees. Kõige rohkem kardeti, et tuleb mõttekramp ega ole millestki kirjutada. Hommikul saatsid vanemad neiud heade soovidega teele, enne söötsid kõhu putrugi täis. Õpetajad soovitanud eelneval õhtul jalutama minna. Nii tehtudki

Enne eksamit oli tundides loetud vanu kirjandeid ja artikleid. Samuti koostati nende kinnitusel eesti keele tunnis teemamappe, kuhu koguti ajaleheväljalõikeid ja muid asju. Õhtuks lõpetajatel plaane veel ei olnud. Need pidid olenema sellestki, kuidas läheb ja milline pärast tunne on.

Pärast kella nelja jäi Valga gümnaasium järjest vaiksemaks – töö oli tehtud, ees kojuminek. Vaid mõni üksik jooksis tagasi kooli poole – allkiri olevat ununenud anda.

-------------------------------------------------------

Üldnõuded

Riigieksamikirjand on arutlev. See tähen­dab, et õpilane peab kirjutama eritleva teksti, milles ta esitab probleemi(d), ana­lüüsib seda (neid), põhjendab oma seisukohti ning teeb järelduse(d).
Eksaminand valib ühe teema kümnest ning kirjutab selle põhjal sidusa arutleva teksti, milles kasutab ka kirjanduslikke allikaid.
Kirjandi pikkus on 600–800 sõna. Õpilasel on lubatud kirjutamisel kasutada abivahendina õigekeelsussõnaraamatut.
Hinnatakse õpilase tekstiloome- ning õigekirjaoskust. Kokku on võimalik saada 100 punkti.

Kirjanditeemad eesti koolides ja kirjutanute arv maakonnas

1. Võrdsete võimaluste Eesti 10
2. Mis viib elu edasi – kultuur või kapital? 4
3. Virtuaalsed inimsuhted 9
4. Tän

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5