Kahepäevase konverentsi eesmärk oli tutvustada heade näidete kaudu külade arengulugusid, et osalejad saaks neid oma kodukoha arendamisel kasutada. Külade oleviku, mineviku ja tuleviku teemat käsitles Mikk Sarv, omavalitsuse rollist ja huvidest küla arengus rääkis Halliste vallavanem Andres Rõigas.

Oma piirkonna arengut tutvustasid Sangaste, Taagepera, Vanaküla-Holvandi, Kõrtsialuse ja Lahu külad.

Valgamaa partnerluskogu tegevjuht Tiina Ivask ütles, et koostöö kolme partnerluskogu vahel algas juba aastaid tagasi seoses Kagu-Eesti partnerlusprogrammiga

«Esimese ühise konverentsi pidasime 2003. aastal, möödunud suvel toimus meil Põlvamaal ühine külade suvekool,» selgitas Ivask.

27. ja 28. märtsil toimunud konverents õnnestus maakonna partnerluskogu tegevjuhi hinnangul hästi. «Kõik ettekanded olid väga nauditavad ja emotsionaalsed,» selgitas ta.

Sama kinnitasid ka konverentsil osalenud. Nende sõnul jäid enim meelde Lääne-Virumaa Lahu külavanema Timo Vunderi arutlus teemal «Küla areng oma jõududega» ning ungarlase Andràs Gelencseri kirjeldus elamiskogemustest võõramaalasena Vastseliina külas.

«Küla ja kogukonna areng on tugevalt seotud inimestega. Taolised kokkusaamised loovad omavahelise suhtluse ja koostöövalmiduse, mis on arengu eeldus,» kinnitas Tiina Ivask.

Üllatavad rühmatööd

Põnevalt olid korraldajad lahendanud rühmatööde ülesanded. Viis Kagu-Eesti küla said rühmatöö ajaks uued nimed, elanikud ja aktiivid, kes otsisid külade edasiseks arenguks vajalikke võtmeid.

Ülesande mängulise lahendamise eesmärgil said uue identiteedi ka töörühmade liikmed – nii võis külanooreks kehastuda tegelikus elus neist palju vanem inimene või eakat ja põdurat vanainimest mängida noor tegus mees.

«Teisi rolle mängides tunnetavad inimesed paremini nende huvigruppide probleeme, kuhu nad ei kuulu,» selgitas Marek Mekk, kelle vedada oli Korgemäe külakoosolek. Lisaks nimetatule otsisid korraldajate tahtel arenguvõimalusi ka Järve, Uue-Uulitsa, Tikamika ja Kassimõisa külade inimesed.

«Töörühmal tuli välja pakkuda kaks-kolm projekti, mis selle küla edasiseks arenguks uusi võimalusi looks. Samuti pidid nad hiljem analüüsima protsessi, kuidas töörühmas ühiste kokkulepeteni jõuti,» lisas Mekk.

Kogemuse võrra rikkam

Uutesse rollidesse elati Meki hinnangul päris tõsiselt sisse ning rollist tingitud uusi huve kaitsti külakoosolekul väga innukalt.

Teise päeva lõpul esitleti töörühmades arutletut ja osalejad said teada, millised külad ajutiste nimede taga tegelikult seisavad.

«Kas täpselt need külad, kelle andmeid töörühmade ülesannetes praktiliselt kasutasime, uusi lahendusi said, jäi esialgu selgitamata,» ütles Tiina Ivask. «Et tegu oli eri tüüpi küladega, siis kogemuse võrra, kuidas päriselus ja oma külas asju ajada, saadi rikkamaks kindlasti,» arvas ta.

LEADER-programmi partnerluskogud on maakondade omavalitsuste eri organisatsioonide koostöökogud. Mõiste LEADER tähendab «seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel». See on tuletatud prantsuskeelsest terminist Liaison Entre Action de Developpement de l’Economie Rurale.

Valgamaa partnerluskogu on koostöökogu, mis loodi maakonna valdade ning Tõrva linna kolme sektori organisatsioonide poolt kohaliku elu arendamise eesmärgil.