1999. aastal alustas stuudio tööd sotsiaalselt probleemsete lastega. Valgas on probleemiks töötus, madal elatustase. Palju lapsi ja noori kasvab sotsiaalselt probleemsetes peredes. Selliste noormeeste adopteerimiseks ühiskonda käivitas Joy «Noorte džentelmenide aktiviseerimisprogrammi».

Stuudio Joy alustas tegevust ka lastevanematega ning lastevanemate suunamist kultuuri väärtustamisele. Kui lastevanemad ei väärtusta kultuuri, siis ei ole ka parima tahtmise juures võimalik lapsi integreerida. Muukeelsed inimesed häbenevad tihti oma emakeelt ja kultuuri. Lastel ei kujune seetõttu välja ka normaalset kakskeelsetele inimestele omast identiteeti, vaid hoopis kultuurikonfliktist tingitud madal enesehinnang. Stuudio pedagoogid peavad multikultuurses ühiskonnas väga oluliseks kõigi elanike kultuurilist ettevalmistust, mis tagaks elanike heaolutunde.

Stuudio täidab olulist rolli kultuurilise integreerumise protsessis. Stuudio töös osalejatel pole rahvuslikke probleeme. Ühine loominguline tegevus aitab lahendada etnilisi ja poliitilisi erimeelsusi. Projekt «Leia ise oma juured» tunnistati 2001. aastal parimaks projektiks Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse poolt.

Stuudio vilistlased on leidnud tänaseks oma koha Eesti ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Nende aastate jooksul on stuudio aktiivselt võtnud osa laulu- ja tantsukonkurssidest Eestis, aga ka Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal ning saavutanud seal laureaaditiitleid. Mitmed õpilased Joy vilistlaste hulgast on saanud professionaalse tantsijahariduse Viljandi Kultuuriakadeemias. Tuntum neist, Ruslan Stepanov, on tänaseks tunnustatud tantsija teatris Vanemuine, Aleksander Makarov ja Igor Lider on tänaseks rajanud Tallinnasse oma tantsugrupi D-Lux.

Stuudiosse võetakse lapsi ilma konkursita. Seal õpivad ka need lapsed, kellel on füüsilisi või psüühilisi puudeid või kes on pärit sotsiaalselt probleemsetest kodudest.

Lapsi ei arenda mitte ainult nende laulu- ja tantsutunnid. Nad õpivad hindama teiste stuudioõpilaste loomingulisi tulemusi, aitavad välja mõelda kostüüme ja kaunistada lava.

Stuudio põhiülesanne ei ole töötada tulemusele, vaid kõige olulisem on protsess ise. Protsess, mis toetab, arendab, on loominguline ning rõõmustab nii lapsi kui nende vanemaid.

Stuudio Joy on üks suur pere, kuhu kunagised õpilased toovad omakorda oma lapsi.

Stuudio pole tuntud mitte ainult kodulinnas ja -maakonnas, vaid ka vabariigis ja väljaspool Eesti piire. Siinkohal mõningad stuudio saavutused:

* Kultuuripärl 2007

* Esinemine kogu Euroopa jaoks tähtsal kontserdil, kui Eesti ühines Schengeni viisaruumiga.

* Sel aastal pääses kuus tantsugruppi «Koolitants 2008» finalistide hulka, Joy breikarid tõid stuudiole laureaaditiitli.

* Ameerikas Hollywoodis konkursil «Worldstars 2006» esindas esimest korda Eestit stuudio Joy solist Nikita Bogdanov, kes võitis kaks hõbemedalit.

* Kolm stuudio solisti osales Gruusias Tbilisis rahvusvahelisel folkloorsete laulude festivalil.

* Stuudio lauljate võidud Poolas, Lätis, Leedus.

* Traditsiooniliselt korraldab stuudio Valga linna päevade ajal ürituse «Erinevad rahvad, erinevad kultuurid». Sel aastal esinesid külalised Gruusiast.

* Olulisteks tähtsündmusteks olid esinemised Tallinnas kontserdil «Sinilind» ja Riias kontserdil «Jõulukohtumised».

* Alates 2006. aastast korraldab stuudio koos Valga ja Valka linnavalitsustega Valgas rahvusvahelist laulu- ja tantsufestivali «Border-town beat» («Piirilinna rütmid»). Festivalist on võtnud osa noored lauljad ja tantsijad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Iirimaalt.

Stuudio algusaegadel 14 aastat tagasi olid enamus osalejaist vene keelt kõnelevad lapsed ja noored. Kuid iga aastaga on stuudioga liitunud üha rohkem eestlasi. Stuudio töökeeleks on nii eesti kui ka vene keel. Vene rahvusest pedagoogide jaoks on eesti lapsed ka väga headeks eesti keele õpetajateks. Stuudios pole probleemiks kellegi rahvus. Igaüht hinnatakse tema isikuomaduste järgi.