Nagu paar päeva varem sarnasel kohtumisel Valgas, olid kohal ka Rootsi Jämtlandi lääni esindajad, kes otsivad mõlemale poolele kasulikke koostöövõimalusi. Rootslaste väljapakutud võimalikud koostööalad hõlmaks energiasäästu-, keskkonnahoiu- ja turismialaseid projekte.

Erinevalt Eestist toimib Jämtlandi läänis suurepäraselt prügikäitlemine: ainult viis protsenti jäätmetest läheb kasutamata maasse ehk meie mõistes prügimäele. Läänis on olemas koostootmisjaamad elektri ja soojuse jaoks. Toodetakse ka biogaasi, mida omavalitsuse autod kasutavad.

Meil alles sünnivaludes vaevleva prügisorteerimissüsteemi taset Jämtlandi läänis näitab kas või seegi, et igal inimesel on olemas tema jäätmeid ära vedava prügiauto juhi telefoninumber, millelt saab probleemide korral küsida, kuhu täpselt üks või teine jääde läheb.

Ühinemisotsus sündis Rootsi hotellitoas

Jämtlandi läänivolikogu projektijuht Thure Mårtensson tõi esile ka kolm punkti, kuidas nad nii kaugele on jõudnud. Need on: informeerida, informeerida ja informeerida – juba alates lasteaiast.

Külalistel Rootsist oli sõna sekka öelda ka diskussioonis omavalitsuste ühinemise üle. Thomas Häggi sõnul lepiti omal ajal just ühes Jämtlandi hotellitoas lõplikult kokku Otepää ja Pühajärve ühinemine. Seega pani ta ette, et kui omavalitsusjuhid ei suuda praegu ühinemist kokku leppida, peaksid nad lõpliku otsuse sõlmimiseks Rootsi sõitma.

Ümarlaual osalenud paarikümne ettevõtja arvamusi kuulates tundus siiski, et ülemerereisi sellepärast vaja ette võtta ei ole. Pigem räägiti, et ühinemine on vaja ära teha ja keegi ei kaotaks seetõttu midagi. Välja toodi ka, et kui ise praegu ei ühineta, otsustatakse see ilmselt ühel hetkel ära riigitasandil, mis jätab vähem võimalusi tingimustes kohapeal kokku leppida.

Otepääst eeskuju võtta ei taheta

Ettevõtjad olid suhteliselt kriitilised omavalitsuste plaani suhtes teha otseküsitlus posti teel elanikele saadetud kirjadega. Mitu arvajat oli ka seisukohal, et Otepää piirkond oma poliitiliste sisekemplustega ei ole kindlasti ühinemise osas hea eeskuju. Pigem arvati, et tuleks vaadata üle Eesti omavalitsuste poole, kus ühinemine stabiilse arengu taganud.

Ettevõtja Maido Ruusmann tõstis esile, et suurema omavalitsuse puhul on võimalused personali professionaalsust tõsta paremad. Seega saavad ettevõtjad, kes suhtlevad omavalitsusega, paremat teenust.

«Mida raskemaks läheb riigi olukord, seda rohkem delegeeritakse kohustusi omavalitsuse tasandile ja suuremal omavalitsusel on sellega parem hakkama saada,» rääkis Ruusmann.

Paar aastat tagasi Otepääl tegutsema hakanud ettevõtja Mati Ruul tõi esile, et ettevõtja jaoks on vaja eelkõige selgust, kuidas omavalitsus tegutseb. «Ma lähen Otepääl valda ja pean kõigepealt küsima, kes täna võimul on,» tõi Ruul näite. «Tehke see ühinemine ükskord ära ja lööge kord majja. Minu arust on see suurepärane plaan.»

Peeter Arro tõi välja, et inimeste seisukoht kujuneb ka omavalitsusliidrite arvamuste järgi. «Minul on ettevõtja seisukohalt sellest ühinemisest ja sellest, kas Valgamaad on või ei ole, suva. Seitsekümmend protsenti külastajaist on niikuinii välismaalt,» rääkis Taagepera ettevõtja ja külaseltsi aktivist.

«Kui ma pean niikuinii Helme vallamajas käima Tõrvas, ei ole üldse vahet, mis majas ta täpselt on,» lisas Arro.

Raha tuleb ära kasutada

AS Ritsu omanik ja juhataja Ants Randmaa oli seda meelt, et ühinemine tuleb läbi viia kohe, sest koos on parem. «Ma ei saa aru, miks me seda raha vastu ei võta ega seda juba ära ei tee, sest pärast tuleb niikuinii teha ja siis juba enda raha eest,» rääkis Randmaa.

Tema sõnul on küsimus vaid selles, et vallamaja oleks piisavalt suur ja oleks teada, kelle poole tuleb pöörduda.

Randmaa tõi ka välja, et vallamaja juures peab olema korralik parkimisplats, kuhu saaks autoga sõita, kui tegu suure valla keskusega. «Tähtis on teeninduskvaliteet ja seda inimestele,» rääkis Randmaa. «Firmasid ei saa ükski vald mõjutada ega aidata, tal ei ole niikuinii tööd anda.»

Ettevõtjate ümarlaua De Tolly hotelli konverentsisaalis lõpetas Riigikogu majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku ettekanne majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Välja kuulutatud Toomas Valge tutvustus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusvõimalustest ettevõtte arendamiseks jäi ära, kuna ettekandja ei jõudnud halbade teeolude tõttu kohale.