Vajadus taolise paiga järele oli olemas juba ammu. Eelkõige tõestas seda jaanuaris Tõrva gümnaasiumis läbi viidud uuring «Tõrva noorte vaba aeg», mille tulemusena selgus, et paljud kooli õpilased, peamiselt aga 12–16aastased noormehed tunnevad ekstreemsustest puudust.

Nüüd on linna noortekeskuse juures olev seiklusrada valmis. See koosneb 12 elemendist. Nende kõrgus jääb keskmiselt põlve kohale, ulatudes täpsemalt 40 sentimeetrini.

Elemendilt elemendile keerukamaks muutuva raja pikkus on ligemale 30 meetrit. Tõrva noortekeskuse vedaja ja noorsootöötaja Merike Soometsa sõnul hakkab elevus kasvama viiendast elemendist.

Pidades silmas turnimisel tehtud pingutusi, tunnistasid esimestena rada testinud Tõrva aselinnapea Tõnu Jaansalu, Tõrva kultuurimaja kunstiline juht Külli Alumäe ja linnaaednik Heli Otti, et selja saab sellel märjaks küll.

Soomets kuulis ka arvamust, et seiklusrada on hea hommikune ärataja ja turgutaja, sobides edukalt päevaalguse virgutusvõimlemiseks.

Koolitus tulekul

Ka kännult võib kukkuda ja et kõnealune rada ongi ühe keskmise kännu kõrgusega, on sellel soovitav kanda kiivrit. «Sobib ka jalgratturikiiver,» lubas Soomets ja lisas, et kui noortekeskus parasjagu avatud, saab peakaitset laenutada sealt. Keskusse võib pöörduda ka siis, kui esmakordselt rajale mineja juhtnööre soovib.

«Vaheajal on kavas korraldada vastav koolitus nii noortele kui noorsootöötajatele,» ütles Soomets, kes ise on sarnase raja läbinud mitmeid kordi.

Rada valmis koostöös Airola Seikluste OÜga Hansapanga noorteprojekti «Paneme tähed särama» 80 000 krooni suurusel toel. Projekt nimega «Noored seiklema!» läks aga kokku maksma 135 525 krooni. Üks ettevõtmise suurimaid toetajaid oli ka kohalik linnavalitsus.

Nalja saab ka

«Seiklusraja idee on pärit noortelt endalt,» rääkis Soomets edukaks kujunenud projekti sünniloost. «Teisalt oli soov laiendada noortekeskuse tegevust, pakkuda noortele vaba aja veetmiseks uusi võimalusi, vähendades tegevuseta, sealhulgas riskirühma noorte hulka. Tahan innustada, toetada ja anda võimalust viia noortel ellu omaalgatust.»

Noorsootöötaja teab, et sarnaste huvidega noorte koondamine aitab arendada koos- ja meeskonnatööd. Madalseiklusraja mõte on pakkuda füüsiliselt väljakutsuvat tegevust, arendades samas tasakaalutunnetust ja osavust. Kogu tegevus toimub maapinna lähedal ja on piisavalt ohutu, et mitte vajada julgestamist.

Tegemist on valdavalt individuaalsete elementidega, kus rühm saab toetada vaid moraalselt.

Samas pakub madalseiklusrada ohtralt humoorikaid situatsioone ja värvikaid pilte. Looduses seigeldes saab kogeda ka lõbusaid ja eneseületusvõimalusi pakkuvaid hetki koos kaaslastega.