Kes arvab, et põllumeestel nüüd pikem suvepuhkus on ja aega vihmavarjus ahjul lesida, eksib rängalt. Nagu mehed isegi välja ütlevad, on närvid kogu aeg ootusest pingul.

Näiteks Hummuli vallas Puide talus on vihmad tööjärje seisma pannud, sest vett täis vilja ei saa kombain sisse võtta ka siis, kui hoogudel vahe sees. Sertifitseeritud seemneteravilja kasvatamisega tegeleva talu peremehe Mati Nurme võtab olukord tõsiseks. «Tunneli lõpus ei paista valguse täppi ka,» ütles Nurm eesoleva aja ilmaprognoose kommenteerides.

Kui päikselisemad hetked ka vilja kuivatavad, siis nüüd on juba käes oht, et maapind ei kanna masinaid. «Pärast sellist sadu on vaja vähemalt paari päikselist päeva, et saaks jälle põllule,» ütles Nurm neljapäeval pärast tihedaid valinguid.

Olukord hull

Avo Tamm Helme vallas tegutsevast Tulevik OÜst võttis põllumeeste olukorra ühte lausesse: «Midagi rõõmustavat ei ole.»

«Hernes, kaer, raps, oder,» loetles ta seejärel põllukultuure, mille saak korjamata. «Talivili on õnneks võetud,» lisas ta juttu positiivse tooni.

Tamme sõnul on hernes põldudel vastu maad ja idaneb, nii et salve sealt ilmselt midagi enam panna ei ole. Rapsipõldudelgi on saak tema kinnitusel riknemas. «Kui saaks kohe võtma hakata, siis ehk meil midagi veel päästaks, aga ringi sõites on näha, et rapsipõllud otsast mädanevad,» rääkis põllupidaja.

Siiski ei arva ta veel, et kõik on kadunud. «Vaatepilt on kurb, aga katastroofi veel ei ole,» arvas mees. «Üht kui teist annab veel võtta.»

Sulev Trahv Küüniniidu talust Karula vallas rääkis sama juttu: «Palju vilja on varumata ega tea, millal võiks saada töö kallale asuda.» Trahvi sõnul on põld kohati täitsa mäda, nii et isegi haljasmassi ei anna enam võtta. «Kui kuplite otsast valgub vesi kiiremini ära, siis seda suuremad lombid kogunevad lohkudesse,» rääkis Trahv.

Mitmel rindel tegutseva taluperemehe Trahvi sõnul nukrutsemiseks siiski aega ei jää ja tuleb teha neid töid, mis võimalik. «Praegu veame valla teedele kruusa,» rääkis mees. Kui ilm lubaks, siis tahaksid koristamist aga talinisu, oder, kaer, raps ja kartulgi, millelt pealsed läinud.

Palju on salves?

Hein ja silo on Küüniniidu talu loomakarjale talveks enamasti kogutud, aga kui söödavili jääb põllule, tuleb talvel kallimat sööta lisaks anda. Trahvi sõnul ootab koristamist umbes 130 hektarit vilja, lisaks veel rapsi all olev maa. «Kui jääbki sadama, siis ei tea, mis saab,» oli mees nõutu.

Tulevik OÜ-l oli sel aastal teravilja all 500 hektarit põldu. Avo Tamme sõnul on sellest pea pool koristatud, ülejäänud ootab aega, kuni põld masinaid kandma hakkab. «Ainult seemnevilja kasvatajatel on kindlasti raske, meie kasvatame söödaks,» sõnas Tamm.

Puide talu peremehe sõnul on saak kogutud 200-lt hektarilt, samas kui 600-l on võtmata. Kogu talivili sai õnneks salve. «Minul on seemneviljal haiguste tõrje tehtud, praegu veel tõsiselt vili kahjustunud ei ole,» rääkis Mati Nurm. «Aga olen näinud põlde, kus on ikka mädanik juba sees.»

Kallis seeme läheb raisku

Nurme sõnul on vilja kokkuostuhinnad madalad, nii et sisuliselt käib tootmine pealemaksmisega. «Probleemid põllumajanduses on sel hooajal kohutavad, ilmselt jõuab pankrotilaine ka põllumeeste sekka,» andis Nurme jutt aimu, et majanduse madalseis koos keerulise ilmaga võib nii mõnelgi jalad alt lüüa.

«Suhtlen tootjatega üle Eesti, enamusel on sama seis,» rääkis Nurm. «Paljudel väiksematel tootjatel on veel ka taliviljade võtmine pooleli.»

Sertifitseeritud seemnevilja kasvatamisega tegeleval talunikul Mati Nurmel on Puide talu maadele külvatud ka Euroopast toodud seemet, mille kilohind küündis 18–20 kroonini. «Ei taha mitte mõeldagi, mis saab, kui see peaks maha jääma,» rääkis Nurm. «Väga nukker seis, masendus tuleb peale.»