Valgamaalane < 01.juuli 2008 >
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam/Kuulutused Töötajad AS Litero Kinnisvara Saada vihje
> Esileht
> Rubriigid
> Uudised
> Valgamaa
> Kultuur
> Sport
Logi sisse
Nimi
Parool
 
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
Lugeja soovitab
>>   Täna
>>   Sel nädalal
>>   Sel kuul

Loetavuse TOP5
Valga linnavalitsuse asjaajamises valitseb segadus (35)
Tabatud-hetk (3)
Viimsele teekonnale saadeti Jüri Stepanov
Pühajärvel möödus jaaniaeg probleemidega (5)
Võidutuli ühendas maakonna inimesi

 >>
Kuu TOP50
Viited
>> EALL


 
 Esileht 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

 
Valgas taaraautomaate jagub.
Foto: Arhiiv
Pakendeid tagastades säästad raha ja keskkonda
01.07.2008 00:01
Pille Jõekaar, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist


Kommenteeri
| Loe kommentaare

Kas sulle tundub, et köögis saab prügiämber väga kiiresti täis, kusjuures see ei kaalugi palju? Kui jah, viskad ilmselt sinagi pakendijäätmed tavaprügi hulka.

Aastas tekib inimese kohta keskmiselt 425 kilo ehk viis 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid, mille sisust veerandi või isegi kolmandiku moodustavad pakendijäätmed.

Aga miks visata pakendid sellise prügi hulka, mille äraveo ja ladestamise eest tuleb maksta, kui need võib vastavasse konteinerisse või kauplusesse täiesti tasuta tagastada? Ka ei saa olmejäätmetega koos ära visatud pakendeid enam taaskasutada.

Seega – pakendeid tasuta tagastades säästad nii raha kui ka keskkonda, sest olmejäätmete jaoks võid muretseda väiksema konteineri, mille tühjendamine on odavam. Puhast tühja pakendit aga saab pärast ümbertöötlemist taas kasutada ja see on selge keskkonnasääst.

Enamasti on pakendijäätmete tasuta äraandmis- ehk kogumiskohas eraldi konteinerid paberile ja papile ning segapakendile. Mõnel pool on eraldi konteinerid ka klaaspakendile.

Kui eraldi konteinerit klaaspakendi jaoks pole, tuleb see visata segapakendikonteinerisse. Kus sellised konteinerid asuvad ja missugused kauplused pakendeid tagasi võtavad, seda saad teada kohalikust omavalitsusest.

Pea meeles! Kui paned kasutatud pakendeid pakendijäätmete konteinerisse, siis jälgi, et need oleks tühjad (vajadusel vähese veega üle loputatud) ja kokku pressitud.

Mida ei tohi konteinerisse panna?

– Toidu- ja muid biojäätmeid;

– vanu riideid ja jalanõusid;

– aknaklaasi, keraamilisi ja klaasnõusid ning lambipirne;

– tühjendamata ja tugevalt määrdunud pakendeid;

– täis aerosoolipudeleid ja kemikaalide pakendeid.

Teeni pandipakendiga raha!

Paljude joogipakendite eest oled joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 1 kroon või 50 senti). Selle raha saab tagasi, kui viid pudelid või purgid kauplusesse või vastavasse tagasivõtupunkti.

Pandi alla kuuluvad ühekordse ja korduskasutusega klaaspudelites, plastpudelites ja metallpakendites joogid: õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol) ja karastusjoogid (gaseeritud ja gaseerimata vesi, energiajoogid, mahlad, nektarid jne).

Joogipakend on tagastamiskõlbulik, kui:

– etikett on nähtav, sellel olevad ribakood ja pandimärk on terved ja loetavad;

– klaaspakend on terve ja ilma korgita;

– plastpakend ja metallpakend on äratuntavalt sama kujuga kui müügihetkel;

– pakendi sisse ei ole visatud prahti (sigaretid, metallkorgid jne);

– pakend on tühi (ei pea olema pestud).

Mida tohib tulle loopida?

Levinud on väited, et kodus prügi ei tekigi ja selle vähese, mis tekib, võib ju ära põletada. See on küll väga vastutustundetu mõtlemine ja tegutsemine, sest jäätmeid kodus põletades paiskame õhku tõeliselt tervist ohustava mürgikokteili, mis muu hulgas sisaldab ka ülimürgiseid vähkipõhjustavaid dioksiine.

Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Lubatud on ka polüetüleenkile ja polüpropüleeni (näiteks leivakottide) põletamine väikestes kogustes pliidi all, sest polüetüleen ja polüpropüleen sisaldavad vaid süsinikku ja vesinikku.

Polüetüleenesemeid on kerge teistest eristada – need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.

NB! Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid ega teisi plastjäätmeid (eriti PVC-sisaldusega). Plasti põletamine on ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Samuti võib kodune plastjäätmepõletus rikkuda küttekolde.

Nii et sortige ikka oma jäätmed ilusti eraldi ja viige ettenähtud kohtadesse. Seda isegi juhul, kui see alguses tülikas tundub. Kohalikud omavalitsused peavad jäätmemajanduse sedavõrd korda saama, et kõigil piirkonna elanikel oleks jäätmetest lahtisaamine võimalikult hõlpus, soodus ja keskkonnasäästlik.

Lisatarkust vaata aadressil www.taaratark.ee ja www.envir.ee/1003

PABER JA PAPP

SEGAPAKEND

KLAASPAKEND

Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, pappkastid ja -karbid, paberkotid jm puhtad paberpakendid

Plastpakend: jogurti- ja võitopsid, õli- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jne.

Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservkarbid ja -purgid jne.

Joogikartong jm kihilisest papist pakend: kartongist piima- ja mahlapakendid, kondiitritoodete karbid jne.

Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jne.


Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
HindaHinda 
Hinne: 5
Hinda

 

Fotogalerii
Sport
JALGPALLI EM 2008
Postimees.ee
Kõik tänased uudised »
Arhiiv
JUULI 2008
E T K N R L P
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31    
  <juuni august>

 

   
   
©2002-2004 Valgamaalane Abiinfo kood Codewiser, disain OKIA