| |
|
 |
Valgas taaraautomaate jagub. Foto: Arhiiv |
 |
Pakendeid tagastades säästad raha ja keskkonda
01.07.2008 00:01
Pille Jõekaar, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kas sulle tundub, et köögis saab prügiämber väga
kiiresti täis, kusjuures see ei kaalugi palju? Kui jah, viskad ilmselt sinagi
pakendijäätmed tavaprügi hulka.
Aastas tekib inimese kohta keskmiselt 425 kilo ehk viis
800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid, mille sisust veerandi või isegi
kolmandiku moodustavad pakendijäätmed.
Aga miks visata pakendid sellise prügi hulka, mille äraveo ja
ladestamise eest tuleb maksta, kui need võib vastavasse konteinerisse või
kauplusesse täiesti tasuta tagastada? Ka ei saa olmejäätmetega koos ära visatud
pakendeid enam taaskasutada.
Seega – pakendeid tasuta tagastades säästad nii raha kui ka
keskkonda, sest olmejäätmete jaoks võid muretseda väiksema konteineri, mille
tühjendamine on odavam. Puhast tühja pakendit aga saab pärast ümbertöötlemist
taas kasutada ja see on selge keskkonnasääst.
Enamasti on pakendijäätmete tasuta äraandmis- ehk kogumiskohas
eraldi konteinerid paberile ja papile ning segapakendile. Mõnel pool on eraldi
konteinerid ka klaaspakendile.
Kui eraldi konteinerit klaaspakendi jaoks pole, tuleb see visata
segapakendikonteinerisse. Kus sellised konteinerid asuvad ja missugused
kauplused pakendeid tagasi võtavad, seda saad teada kohalikust
omavalitsusest.
Pea meeles! Kui paned kasutatud pakendeid pakendijäätmete
konteinerisse, siis jälgi, et need oleks tühjad (vajadusel vähese veega üle
loputatud) ja kokku pressitud.
Mida ei tohi konteinerisse panna?
– Toidu- ja muid biojäätmeid;
– vanu riideid ja jalanõusid;
– aknaklaasi, keraamilisi ja klaasnõusid ning lambipirne;
– tühjendamata ja tugevalt määrdunud pakendeid;
– täis aerosoolipudeleid ja kemikaalide pakendeid.
Teeni pandipakendiga raha!
Paljude joogipakendite eest oled joogi ostmisel tasunud
tagatisraha ehk panti (kas 1 kroon või 50 senti). Selle raha saab tagasi, kui
viid pudelid või purgid kauplusesse või vastavasse tagasivõtupunkti.
Pandi alla kuuluvad ühekordse ja korduskasutusega klaaspudelites,
plastpudelites ja metallpakendites joogid: õlu, madala alkoholisisaldusega
joogid (kuni 6% vol) ja karastusjoogid (gaseeritud ja gaseerimata vesi,
energiajoogid, mahlad, nektarid jne).
Joogipakend on tagastamiskõlbulik, kui:
– etikett on nähtav, sellel olevad ribakood ja pandimärk on terved
ja loetavad;
– klaaspakend on terve ja ilma korgita;
– plastpakend ja metallpakend on äratuntavalt sama kujuga kui
müügihetkel;
– pakendi sisse ei ole visatud prahti (sigaretid, metallkorgid
jne);
– pakend on tühi (ei pea olema pestud).
Mida tohib tulle loopida?
Levinud on väited, et kodus prügi ei tekigi ja selle vähese, mis
tekib, võib ju ära põletada. See on küll väga vastutustundetu mõtlemine ja
tegutsemine, sest jäätmeid kodus põletades paiskame õhku tõeliselt tervist
ohustava mürgikokteili, mis muu hulgas sisaldab ka ülimürgiseid
vähkipõhjustavaid dioksiine.
Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning
kiletamata paberit või pappi. Lubatud on ka polüetüleenkile ja polüpropüleeni
(näiteks leivakottide) põletamine väikestes kogustes pliidi all, sest
polüetüleen ja polüpropüleen sisaldavad vaid süsinikku ja vesinikku.
Polüetüleenesemeid on kerge teistest eristada – need tunduvad
katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka
leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.
NB! Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid ega
teisi plastjäätmeid (eriti PVC-sisaldusega). Plasti põletamine on ohtlik nii
inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Samuti võib kodune plastjäätmepõletus
rikkuda küttekolde.
Nii et sortige ikka oma jäätmed ilusti eraldi ja viige ettenähtud
kohtadesse. Seda isegi juhul, kui see alguses tülikas tundub. Kohalikud
omavalitsused peavad jäätmemajanduse sedavõrd korda saama, et kõigil piirkonna
elanikel oleks jäätmetest lahtisaamine võimalikult hõlpus, soodus ja
keskkonnasäästlik.
Lisatarkust vaata aadressil www.taaratark.ee ja www.envir.ee/1003
|
PABER JA PAPP
|
SEGAPAKEND
|
KLAASPAKEND
|
|
Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, pappkastid ja -karbid,
paberkotid jm puhtad paberpakendid
|
Plastpakend: jogurti- ja võitopsid, õli- ja
majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja
karbid jne.
Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid,
konservkarbid ja -purgid jne.
Joogikartong jm kihilisest papist pakend: kartongist piima-
ja mahlapakendid, kondiitritoodete karbid jne. |
Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid,
klaaspurgid, siirupipudelid jne.
|
|